Veel eile õhtul ei olnud mul tänaseks mingeid erilisi plaane tehtud. Aga hommikul, kui ma lõpuks voodist välja ronisin, ütles Vello (mu korteriomanik), et tal on tänaseks Nationalmuseeti restorani kohad kinni pandud ja küsis, et kas ma tahan ka tema sünnipäevapeole tulla. Alguses olin ma natuke kahtlev, kuna ei olnud ju sellise väljaminekuga arvestanud, et lähen kuskile restorani, aga no loomulikult ei pidanud ma ise maksma. Oli ju sünnipäevapidu.

Sõitsime Velloga Nackast taksoga muuseumi ette ning seal oli siis kokku umbes 18 Vello vana koolikaaslast ja sõpra.
Haha, ja siis mina. Alati on väga naljakas olla, kui mind mõnele Vello sõbrale tutvustatakse. Täna tegi ta näiteks nalja ja rääkis kõigile, et ma olen ta assistent ja teen ta rootsikeelses raamatus keelelisi korrektuure. Jajah, nalja saab.

Ja pearoaks kala (kusjuures mina olin peaaegu ainuke, kes kõik kartulid nahka pistis)

Pärast seda sai kohvi ja magustoitu (see oli mingi pudingi moodi asi), kuigi ma isiklikult oleksin olnud valmis ka suure-suure koogitüki ära sööma (ma siin Stockholmis jätkuvalt šokohoolik)

Muuseumi aatrium nägi muidu väga ilus välja ning seal on tavaliselt igapäevaselt kohvik. Aga meie olime ühes kõrvalises ruumis, kuna olime eraldi laua reserveerinud (või noh, mitte meie, vaid Vello õde).

Igatahes oli tore. Või noh, alati on tore, kui ma saan siin teha midagi või käia kuskil, kus ma varem käinud ei ole.

Pärast seda käisin poes (jälle tibutas ja sadas terve päeva) ning läksin siis vanalinna Marile külla. Olin seal kuni ta poe kinni pani ja siis tulime koos koju.
Homme õhtul lähen ühele rootsi perele külla, kes tahab au-pairi endale jaanuariks. Läheb kuidas läheb, mulle meeldib alati rootslastel külas käia ja võõraste inimeste kodusid näha. Olen seda juba päris palju teinud ja vägagi erinevaid kodusid näinud.
Mu esimene pere oli vägaväga korralik, aga see, kus ma nüüd 2x nädalas hakkan käima, võtavad asju suhteliselt lõdvalt ning seda on ka näha (ala, et köögis olid hommikust mustad nõud laua peal jne).

Peakski välja mõtlema, et mida ma neile põnnidele neljapäeval lihtsat süüa teen. Võiks olla midagi põnevamat, kui lihtsalt köttbullarite praadimine.

Kas teile tundub ka, et mu eesti keel on imelik? Ja laused väärakad?