Rootsimaale on kätte jõudnud sügis. Tegelikult oli juba arvatavasti varemgi, aga ma alles täna panin tähele neid suuri lehehunnikuid ja muud kraami. Pluss see, et ma lugesin lehest, et täna olid päev ja öö sama pikad ja alates homsest hakkab päev ööst lühemaks minema. Nii et on sügis.

Täna oli mul siis esimene päev jälle natuke lapsehoidjat mängida. Kella kolmeks sõitsin rongiga Saltsjöbadenisse ning läksin esimesena üheaastasele järgi. Õnneks aitas lasteaiakasvataja kaasa, nii et ei olnud sellist olukorda, et ma pidin hüsteeriliselt nutva üheaastasega mööda tänavaid ringi jooksma, nagu lapsevaras. Haha. Ta oli väga rahulik ja ainult vaatas (võimalik, et oli šokis, aga noh, mida ma ka tean).

Pärast seda tõime nelja-aastase ära ja siis läksime kolmekesi kaheksa aastast tooma. Aga kooli jõudes tuli välja, et nad olid mingil jalutuskäigul, nii et pidime mingi 15 minti kooliaias passima. Jätkuvalt: keegi ei nutnud.
Lõpuks tulid nad siis tagasi ja me läksime koju (selleks ajaks olin ma siis juba tund aega lapsi hoidnud). Kodus andsin neile väikese snäki, siis passisime pool tundi, veeretasin väikesega palli ja tegin neile makarone köttbullaritega. Hea oli, mulle ka maitses. Ja siis tuligi isa koju ja ma lahkusin, kuna aeg möödus seal hämmastavalt kiiresti.
Pärast seda, kui olin rongiga koju sõitnud, kõndisin natuke majade vahel ringi ja tegin pilte. Need pildid tulid väga sinined, kuna ma kasutasin öö-programmi vms, tegelikult nii sinine ei olnud.

Eile käisin ma raamatukogus oma tunnistust ja selle tõlget paljundamas. Ja printisin välja ühe olulise ankeedi, mille ma ülikooli saadan, et sellele jaanuarikuu kursusele saada.

Õhtul käisin Stocksundi kandis ühel aupairi perel külas. Jällegi, nad tundusid väga toredad ja aupairi tuba oli väga ilus (aka tahaks seal elada). Seal oli kaks tüdrukut (5 ja 8) ja üks 10aastane poiss, kes elab seal ainult üle nädala.
Nad ütlesid, et nad kohtuvad ühe tüdrukuga veel ja annavad järgmisel nädalal teada, aga ma ei hellita eriti oma lootusi, kuna ma ei olnud eile õhtul nii lahe, kui ma oleks võinud olla.
No ma mõtlen seda, et vahel on lihtsalt selline päev, mil on hästi tore olla. Kui ma käisin selle väikese lapsehoidmise töö intervjuul, siis oli just selline päev ja ma naljatasin ja olin tore.
Aga eile ma ei olnud nii into it ja ma kardan, et see mõjutab tulemust. Oleneb muidugi sellest, kui lahe see teine on, haha.

Ma olen seda teksti siin juba meeletult kaua kirjutanud, kuna kogu aeg on vaja muid asju ka netis teha. Nüüd on kell juba palju ja peaks magama minema, kuna homne päev juba täis planeeritud ja algab kell 10 pesumaja külastusega.