Lihavõtted ja covid
Hello! Paar pilti juba ammu möödunud lihavõttenädalavahetusest maal. Olid väga toredad ja päikselised ja soojad ilmad. Olime palju õues ja käisime mänguväljakul mängimas ja sõime head sööki jms.
Küll aga juhtus nii, et keegi tõi endaga covid viiruse kaasa, nii et viimasel õhtul ehk siis pühapäeval jäi Micke isa tõbiseks. Järgmisel päeval sõitsid kõik koju kuna pühad said läbi. Siis tuligi välja, et Micke isal oli covid. Samal ajal hakkas Micke ka natuke köhima, nii et otsustasime, et senikaua kuni me kindlalt ei tea, kas me kõik oleme nakatunud, peaks Micke end meist isoleerima ja töötoas karantiinis istuma. Siis jäi Micke ema ka haigeks ja Mickel tuli palavik. Kuigi me alles ta testitulemust ootasime (ta käis drive in testi tegemas ja selle tulemuse saamine võttis mitu päeva aega), siis me teadsime juba suht kindlalt, et tal on ka covid.
Samal ajal tsillisin mina siis Rasmusega kahekesi. Me olime tol nädalal puhkust ka võtnud, nii et me oleksime niikuinii kodused olnud, aga nüüd olime siis ka kodus, kuna me olime ju Micke lähikontaktid ja kuna Mickel arvatavasti oli covid.
Nii et me siis olime Rasmusega ka karantiinis. Aga käisime vahepeal ikka õues ka ja nii, pargis ja metsas jne. Ainult kodus olleks oleksime me mõlemad lõpuks mööda seinu ronima hakanud. Ja metsas teisi inimesi ei kohta, nii et see tundus ikkagi ok olevat. Nii et me muudkui käisime metsas sinililli vaatamas ja ojakesse kive ja puulehti viskamas.
Eks see oli ka omamoodi väsitav, Rasmust peaaegu nädal aega üksinda karantiinis olles lõbustada, samal ajal kui ma ise kolmandat trimestrit rase olin. Üks päev tegime temaga kahekesi 5km ringi Tyrestas ja pärast seda olin ma küll õhtul ikka väsinud! Isegi kui me kõndisime seda suht Rasmuse tempos ja kokku ca 3 tundi haha.
Mingi päev tundsin mina aga ka, et mul äkitselt poole päeva pealt kadus lõhna- ja maitsetaju. Ja siis ma sain aru, et ma olen ka arvatavasti nakatunud. Aga see ei olnud muidugi midagi üllatavat, kuna me kõik nakatusime arvatavasti juba lihavõtete ajal, isegi kui mul varem mingeid sümptomeid märgata ei olnud. Aga ootasime ikkagi Micke testi tulemuse ära, enne kui mina enda koduse testi tegin. Alles siis kui mina ka oma positiivse tulemuse sain, lasime Micke töötoa üksindusest välja.
Aga jah. Nii need meie päevad pärast lihavõtteid möödunud ongi. Paar päeva olime kõik koos siis kodus ja karantiinis, tänasest hakkasin mina jälle tööle. Micke on veel Rasmusega homme ka kodus. Mickel on palavik ja köha üle läinud ning seega ta enam ei ole nö nakkusohtlik. Need viimased päevad oleme veel kodus olnud, et Rasmust piisavalt kaua lasteaiast kodus hoida, kuna tema on ju ka meie lähikontakt ja ei tohi lasteaeda niimoodi minna. Hetkel tundub, et meil läks ikkagi suht kergelt see põdemine (ptüi, ptüi, ptüi üle vasaku õla) ja et järgmisest nädalast hakkame jälle tavaliselt tööle ja Rasmus lasteaeda. Minul on ju ainult lõhna- ja maitsega probleeme olnud, Mickel oli paar päeva palavik ja köha ja ka lõhna ja maitsega probleeme. Täna pärast tööd tuli mul megaväsimus peale, aga see ehk ei ole ka imelik kuna ma olen ju ikkagi positiivse testitulemuse saanud. Ja ehk oli lihtsalt väga harjumatu ka nüüd terve päev tööd teha. Loodan, et mingeid pikaajalisi sümptomeid sellest nüüd ei jää ja et lõhn ja maitse ka vaikselt ikkagi tagasi tulevad.
Nüüd tahaks ju hoopis hakata keskenduma kahe kuu pärast tuleva beebi peale ja mitte muretseda covidi pärast. Täna tellisime IKEA kodulehelt beebile voodi ja ühe lisakummuti kuhu beebiriideid panna. Kõik muu on suht juba Rasmuse ajast olemas. Nädalavahetusel lähme jälle maale, seal on hea kerge Rasmusega õues käia. Ja mida nüüd kevadel ikka oma nädalavahetustega muidu peale hakata!