No ma ei tea, mul on küll tunne, et see talv on olnud maailma kõige pikem. Arvatavasti on see tunne koroona pärast ja kuna argipäev on selle tõttu suht kodune ja üksluine ja eriti midagi teha ja kuskil käia ei saa. Märts ongi muidugi selline omamoodi kevadkuu, et võib veel tegelikult suht talv olla, aga no ma ei suuda ära oodata, et temperatuurid natuke soojemaks jälle läheks ja et päikest rohkem igapäevaselt näeks ja et saaks lõpuks ometi oma need kõige paksemad talvejoped juba garderoobi sügavustesse ära toppida. Järgmiseks nädalaks lubab hetkel +10 kraadi, eks näis kas need soojakraadid tulevad ka siis.

Muidu oleme me kaks nädalavahetust järjest maal olnud. Aga esimesel nv olin mina kurguvalus ja nohune ja haigeks jäämas ja eelmine nädalavahetus oli Micke kord. Ja tundub, et see nv on üldsegi Rasmuse kord, kuna nüüd on tema lasteaiast kodus, kuna köhis eile palju. Nii et me oleme järjest nüüd kõik tõbised olnud (mina ja Micke tegime mõlemad negatiivsed kodused covid testid, nii et oli vist mingi muu viirus).

Pilvised ilmad maal:

Mina liftis teel hambaarsti juurde:

Nädal 28, varsti-varsti omadega kolmandas trimestris!