36. nädal ja haigusleht
Reedel jõudsime me omadega 36ndasse rasedusnädalasse (35+0). Olin hommikupoole tööl ja kuidagi nagu mures, et beebi pole eriti endast teada andnud. Tavaliselt arvuti taga istudes kõhus möll käib, aga just tol päeval oli nagu kuidagi rahulik. Esmarase nagu ma olen, olin ma kohe murelik, kuna öeldakse ju, et alates mingist rasedusnädalast peab beebit iga päev tundma ja kui ta liigutused oma nö tavapärasest rutiinist erinevad peaks kohe kontrolli minema, et vaadata kas kõik on ikka okei. Nii et ma sõitsin pärast lõunat hoopis koju, helistasin haiglasse ja kurtsin oma muret. Sain siis kella 16ks aja ja sõitsin sinna. Autos teel haiglasse tundsin tegelikult küll juba beebit natukene ringi liikumas, aga kuna ma juba sinnapoole teel olin, siis mõtlesin, et käin ära ikkagi.
Igatahes. Sinna jõudes pandi siis kõhu peale mingid asjad, mis beebi südametööd registreerisid ja ma lebasin seal voodis mingi 20-30 minutit kuni masinad töötasid. Kui arstiõde tagasi tuli nägi ta “tulemuste” pealt, et beebi süda lõi hästi, aga et mul oli päris palju emaka kokkutõmbeid olnud (sammandragningar). Siis ta läks arstiga konsulteerima ja ma jätkasin voodis lebotamist. Samal ajal tuli Micke ka sinna, nii et tsillisime koos.
Lõpuks tuli siis arst, kes ultraheli masinaga ka vaatas beebit ja kõik nägi okei välja. Ultraheliga oli näha, et beebi ringi sipleb ja rusikat suhu toppida üritab, kuigi ma mingeid tugevaid põksimisi ise ei tundnud. Kuna mul oli palju sammandragninguid olnud katsus arst mu nö avatust ka ja ütles, et ma olen ca 1,5 cm avatud (kui sünnitama hakkad siis on 10cm avatust, aga selline väike avatus vist ei ole väga ebatavaline tegelikult). Aga kuna arsti meelest oli mul ikkagi suht palju sammandragninguid, pluss väike avatus ja see et ma olen esmarase arvas ta, et oleks ikkagi hea mõte kui ma nüüd juba koju jääks. Ehk siis ta kirjutas mulle haiguslehe kaheks nädalaks, mis tähendab, et ma siis põhimõtteliselt tagasi tööle minema ei peagi!
Ma olin ju muidu mõlenud koju jääda kaks nädalat enne sünnitust ehk siis mul oleks olnud 2,5 nädalat veel tööl käia. Aga nüüd kui on 2-nädalane haigusleht siis mul kolmeks päevaks pärast haiguslehe lõppu ei ole eriti mõtet tagasi tööle minna, nii et nüüd ma olengi siis kodune. Pean ainult välja uurima kuidas asjad försäkringskassaga käivad (see asutus kes raha annab, haigekassa eestis siis vist). Kui arst haiguslehte mainis siis ma alguses olin natuke ebalev, kuna olen feissbookist lugenud kuidas teised rasedad försäkringskassaga jamavad ja oma haiguslehti läbi ei saa. Nii et arst kirjutas väga dramaatiliselt “suur risk enneaegseks sünnituseks” põhjenduseks. Ma arvan, et ta liialdas natuke, et see haigekassas läbi läheks hehe. Päris sellist tunnet mul nüüd küll ei ole, et ma nüüd täna või homme sünnitama hakkaksin…. Aga jah, esmaspäeval ma siis tööle enam ei lähe. Või noh, sõidan kontorisse küll tegelikult, et oma kõrvaklapid ära tuua, aga siis pärast seda koju jälle.
Mis siis veel vahepeal toimunud on? Oli kaneelisaiakeste päev ja ma küpsetasin elus esimest korda kaneelisaiakesi. Tulid päris head! 
Eile käisime Mickega veel viimaseid vajalikke asju ostmas, nagu näiteks babynest ja mingi vannialus beebile (meil on ju suur vann ja ei ole mõelnud beebile eraldi minivanni osta). 
Micke oli ka tellinud ökomähkmeid!
Nüüd loodame, et beebi ikka otsustab kõhus edasi tsillida, kuna Mickel on reedel sapipõie opp ja noh päris samal ajal ei oleks tore sünnitama joosta…
Also, ma peaksin oma google analytics plugini jälle ikka tööle saama, kuna mul ei ole õrna aimugi, kui paljud üldse avastanud on, et mu blogi jälle üleval on ja kui paljud ja kes seda loevad. Selleks korraks kõik, vi hörs!