Halleluja, mu blogi on jälle üleval!
Juba üle aasta aja on mu blogi pikemas talveunes olnud igasuguste elumuutuste ja asjade tõttu. Kõik, kes mu blogi loevad teavad arvatavasti mida ma silmas pean ja ma eriti pikemalt ei olnudki mõelnud sellel teemal peatuda. Eelmisel aastal juhtus nii mõndagi, aga nüüd on mul tunne, et oleks tore, kui saaks jälle osasid asju oma elust blogis jagada (aasta aega ilma blogimata olles oli küll kogu aeg selline tunne, et kuhu ma kõik need telefoniga tehtud pildid panen, Instagrami ei hakka ju kõike üles laadima!).
Ma ei jaksa ealeski tervet eelmist aastat siin blogis kokku võtma hakata, aga ma ehk teen vahel mõne throwback Thursday, et mõnda meeldejäävamat nädalavahetust või reisi piltidega natuke meenutada. See tänane postitus on rohkem selline, et tere tulemast tagasi!
Esiteks, tervitame ka uut tegelast mu elus: Micke aka eestipäraselt Mihkel (mitte et keegi teda eales nii kutsuks):
Micke töötab minuga samas konsultfirmas ning on front end developer. Eriti osav on ta React js’s ja sellega ta põhiliselt hetkel töö juures tegelebki. Ta on üles kasvanud siin Stockholmi lõunapoolsemas piirkonnas, mängib ja ostab meeleldi lauamänge ja mäletab aega, mil kogu internet mahtus ära ühe cd romi peale. Me oleme nüüd koos olnud ca aasta aega. Ühe-eelmisel nädalal käisime me ratastega sõitmas ja leedripuu õisi korjamas, et siirupit teha:
Saime päris palju siirupit lõpuks! Sellel aastal on aga meie siirupil natuke mõru maik juures, arvatavasti sidrunite süü.
Eelmisel nädalal sõitsime suht spontaanselt MOSi (Mall of scandinavia) ja käisime seal VIP kinos Jurassic parki vaatamas. VIPina esireas istudes sai väikse jalatoe ka! Aga tegelikult on esimene rida isegi VIP kinos liiga ekraani lähedal, nii et esiritta me enam ei lähe…
Sellel reedel oli meil tööga after work ja käisime kreveti-paadiga sõitmas. Krevetipaat on üks selline paat, mis sõidab siin linna lähedal saarestikus ringi ja seal pakutakse kreveti buffeed. Kui laev tagasi kesklinna jõudis, võtsime me auto ja sõitsime veel hilja õhtul maale.
Ja kuidas meil alles vedas ilmaga! Laupäeval oli megasoe ilm ja meri nii vaikne, et sõitsime päris kaugele omadega. Korraks mõtlesime Landsorti saarele sõita, aga ikkagi ei julgenud, kuna mõtlesime, et kui pärast tuulisemaks läheb, et siis on nii häiriv tagasi sõita.
Aga näe nii sile oli veepind!
Sõitsime hoopis ühele teisele saarele, mis on Micke lemmiksaar: Askö. Leidsime ühe koha kus kedagi teist ei olnud, tsillisime seal ja käisime korraks suplemas.
Pärast õhtusööki käisime veel korraks paadiga vee peal, Micke loopis natuke õngega ringi ja sai isegi, et ühe kala kätte (kelle ta pärast aga tagasi vette tagasi lasi). Ja sellega meie nädalavahetus lõppeski!
Saab tore olema jälle natuke blogida ja pilte jagada! Tänud Mickele, kes aitas mul blogi jälle üles saada!