elu

Üks päev Täbys


Sättisin end täna hommikul umbes 20 minutiga valmis ning jooksin bussile, et võimalikult väikese ajakaduga Melissale külla minna. Viimasel ajal satun ma väga tihti sinna Täby poole, kuna kõik au-pairid ja tegevused, mis mul viimasel ajal olnud on, on just nimelt seal toimunud. Nii et ma olen juba päris osav selle bussi-metroo-rongi asjaga. Ja ma tean, kuidas neid ronge kasutada ja et ma pean nuppu vajutama, et rongist väljuda (ja bussis peab ka nuppu vajutama, muidu võib bussijuht sinu peatusest mööda vuhiseda. Lihtsalt, et te teaks).

Igatahes. Melissa elab nunnus faluröd-majade rajoonis, kus on palju lapsi, iga nurga peal väike mänguväljak ja kõigil tagaaias batuut.
Põnn oli ka väga nunnu ning ei nutnud üldse, nii et Melissa, su päevad tunduvad päris chillid. Ainult, et ma tahaksin ka nüüd endale neid rootsi keele õpikuid ja raamatuid osta, mis sul on. Kursused on ju nüüd välistatud, kuna kõik juba ammu täis või alanud, aga tahaks midagi tarka ikka teha, eriti kuna mul hetkel aega jalaga segada on.

Eile õhtul käisin ma rongiga ka umbes sealkandis. Toimus üks au-pairi kohtumine, kus oli 2 eestlast, 2 soomlast, 2 rootslast, 3 sakslast ja 1 tšehh. Lõpus vahetasime kõik nimesid ja lubasime üksteisele helistada.
Minu meelest oli naljakas, et kaks rootslast ka Stockis lapsehoidjad on. Üks neist elab ainult poole tunni tee kaugusel ja rääkis, et käib igal nädalavahetusel kodus. Ta ütles, et ta ei kaalunud kordagi välismaale au-pairiks minemist, kuna tema jaoks oli isegi Stocki kolimine väga suur elumuutus. Hmm…natuke naljakas.
Aga seda ma pean küll ütlema, et need kaks rootslast elavad praegu vägagi luksuslikku elu. Pered on neile üürinud eraldi korteri, nad saavad palju rohkem raha kui teised, kes kohtumisel olid, ning ühele oli pere poolt antud visa-kaart, millega ta võib söögipoes käia, kuna ta elab ju eraldi.
Nii et nad on küll väga luksuslikku ellu maandunud. Võrreldes teiste au-pairidega ma mõtlen.

Homme saan ma siin Nacka lähedal ühe perega kokku, kes vajavad kedagi, kes umbes kaks korda nädalas nende kaht last lasteaiast ära tooks. Kuna neil on arvatavasti väga palju kandidaate üle vaadata, ei julge ma eriti lootma hakata. Kirjutan ühe perega ka, aga nad ei ole veel vastanud.

Hakkan nüüd tarku asju tegema ja lugema. Kui ma oma paksu Stieg Larssonit korralikult lugema nüüd ei hakka, siis ma ei saagi seda enne tähtaega läbi ja ma ei viitsi mingi aja pikendamisega jamama hakata.

Leave a Reply

Your email address will not be published.