Halloj, ma olen jälle preggo! Ma küll ei usu, et keegi sellest informatsioonist ilma on jäänud, kuna panin instagrammi selle pildi ju:

Ja ma ei usu, et mu blogi rohkem inimesi loeb kui mu instagrammi. Aga jah, ma olen jälle rase, hetkel nädal 23 ja Rasmuse väikest õde on oodata juunis 🥰

Kuna ma seda esimest korda siin blogis mainin, siis ma võin rasedusest natuke rääkida ka ju. Teisel oktoobril tegin positiivse rasedustesti, kaks päeva varem kui tegelikult teha saab. Aga see rasedus oli planeeritud ja oodatud, nii et ma ostsin sellise testi, millega saab juba 6 päeva varem testida, nii et ma ei suutnud ära oodata haha. Ja ma nagu naaaatukene aimasin mingeid tunnuseid, mida mul Rasmusega rase olles ka oli olnud. Ja siis oligi test positiivne, juhhei!
Muidu on rasedus suht mõnusasti möödunud. Ei Rasmusega rase olles ega ka nüüd ei ole mind eriti kimbutanud see, et süda paha oleks. 7nda nädala paiku olin ma ainult kogu aeg meganäljane ja muudkui tahtsin snäkkida ja kui kõht liiga tühjaks läks, siis läks natuke süda pahaks. Aga kordagi ei ole oksendanud ega nii.
Aga nüüd ma natuke märkan, et kuna raseduse algus jäi päris pimedatesse talvekuudesse, koroona aega ja sellisesse perioodi kus on palju kodust töötamist ja olesklemist, et ma olen natuke vormist väljas. Nüüd, mil mul on juba natuke suurem kõht ees, hakkab pikalt jalutades selg natuke valutama ja nii. Või noh, et annab õhtul tunda. Tegelikult tuleb ju rase olles ka jätkata aktiivse elustiiliga, aga nüüd koroonaga on see mul suht unarusse jäänud. Nüüd hiljuti alustasin iga päev lõunapausi ajal jalutamas käimisega, et ma kevadel lõpurase olles ka ennast liigutada ikka jaksaks haha.
Muidu aga möödub see rasedus suht kiiresti. Argipäev möödub ju kiiresti nagu ikka ning kui üks laps juba kodus olemas on, siis ei ole sama palju aega niisama istuda ja kõhtu paitada.
Ahjaa, see on ka tore, et Rasmusega rase olles hakkasin ma esimesi liigutusi alles 22. nädala paiku tundma. Aga praegusega hakkasin juba umbes 18ndal nädalal kõhus põksimisi tundma. Erinev on ka see, et Rasmusega rase olles oli moderkaka (platsenta?) nagu kõhu pool ja see oli natuke nagu padjaks ees, et liigutusi ei olnud ehk nii tugevalt tunda. Aga praegusega on moderkaka/platsenta selja pool ja ei ole seega midagi ees ja mul on tunne küll, et palju tugevamalt on beebi liigutusi tunda! Tore 🙂