Lõpuks ometi olen ma jälle online! (loodetavasti)

Mu viimasest blogipostitusest on möödas umbes kolm kuud. Miks nii? Eks ikka sellepärast, et tööinimesena olen ma iga päev 8 tundi tööl ning koju jõues tsillin ma paar tundi Micke ja Rasmusega ja siis ongi juba õhtu käes ja ma olen väss. Pluss et päev otsa arvutis istudes ei ole õhtuti enam üldse isu arvutit avada. Aga väike updeit meie elust on ikkagi tore!

Ma kunagi, mingis varasemas blogipostituses, mainisin, et märtsist läheb Micke jälle tööle ning mina jään Rasmusega kuni augustini koju. Mul oli natuke puhkust ka veel välja võtta, nii et ma jään tegelikult koju juba veebruari keskpaigast alates! Ehk siis hetkeseisuga on mul ainult üks nädal veel tööl käia ja siis algab jälle emapuhkuse tsill ja kodune askeldamine! Ma olen terve jaanuari muudkui oodanud seda kojujäämist, nii et tore, et see lõpuks kohe kohe käes on! Ma alustan oma kojujäämist kohe Eestisse sõiduga. Nii et pooleteise nädala pärast sõidame Rasmusega kahekesi 9ks päevaks laevaga Eestisse, juhhei!

Ok, harjumatu on blogi kirjutada. Selline tunne, et kõik mu tekst on mõttetu haha. Ma vahetasin blogi teemat/välimust ka, et endas blogikirjutamise isu tekitada! Ma maksan ju ikkagi raha oma blogi eest iga aasta, nii et oleks tore kui siin midagi toimuks ka!

Muidu on Rasmus terve eelmise nädala haige olnud. Nädal aega oli kõikuv palavik, osadel päevadel lausa 39,9! Mingi hetk asendus palavik meganohuga, mis tegi Rasmusel magamise kehvaks (ise tean ju ka, et nohuga on megahäiriv magada!). Ja lõpuks tuli köha. Kõik see segas magamist, ehk siis me olime kõik paar ööd päris räsitud siin kodus. Eriti kuna kaks ööd järjest Rasmus ärkas paar tundi pärast magama jäämist ja oli lihtsalt megakurb ja nuttis ja karjus mingi tund aega enne kui uuesti magama jäi. Me mõtlesime isegi, et tal ehk oli nattskräck (inglise keeles night terror), kuna see vist on kergem tulema kui laps üleväsinud on. Aga ega kindlalt ei oska öelda ja Rasmuse käitumine päris selle kirjeldusega kokku ka ei läinud. Nüüd täna öösel ta magas jälle normaalselt ja ei olnud öist paanikahoogu, nii et fingers crossed, et see oli haigusega seotud. Eile käisin ma igal juhul isegi arsti juures Rasmusega, kuna tal eile oli jälle kõrge palavik ja ta oli kuidagi eriti räsitud eile. Arst vaatas kõrvu ja kuulas kopse. Kopsud kõlasid natuke kragisevalt vms nii et Rasmuselt võeti sõrme otsast vereproov (ai-ai seda nuttu!), et vaadata ega kehas infektsiooni ei ole. Õnneks ei olnud, nii et arst kirjutas ainult köharohtu Rasmusele välja. Ja täna on ta jälle palavikust vaba olnud, nii et käisime isegi Sicklas väljas söömas ja lasime Rasmusel ringi joosta. Pärast sõitsime veel meie uuest majast ka mööda, seda mida nad alles ehitavad ja nad on just hakanud meie korrust ehitama! Loodan, et nad on meie korrust ehitades ekstra täpsed ja korralikud!

Nüüd on Rasmuse lasteaia plaanid ka natuke muutunud. See uus lasteaed, mis meie uue korteri kõrvale ehitatakse avatakse alles 2021 jaanuaris, nii et Rasmus alustab oma lasteaiateed ikkagi siin Örbys selles lasteaias, mis me juba enne välja valinud olime. Ma olin väga närvis uue lasteaia asjus, kuna nad pikalt ei olnud selle järjekorda netis veel avanud (Ei tea kuidas Eestis on, aga siin pannakse ennast soovitud lasteaia järjekorda. Juhul kui soovitud lasteaias kohta ei ole, siis pakutakse mingit garantiikohta). Aga siis lõpuks tuli kodulehele infot, et jaanuari lõpus avatakse järjekord, nii et ma esimese asjana hommikul avasin arvuti ja logisin kommuni kodulehele sisse ja mul õnnestus saada koht nr 2 Rasmusele selles uues lasteaias! Arvatavasti sinna tegelikult nii suurt tungi ei olnudki nagu ma kartsin…. aga ikkagi tore teada, et ta koht seal uues lasteaias järgmise aasta jaanuarist kindel on! See lasteaed asub nagu tõesti mingi 5 min kaugusel meie tulevasest esiuksest!

Ok, hetkel mul muud põnevat öelda ei olegi, tsau!

(vabandan juba ette, kui mu eesti keel üle mäkede ja küngaste on)

Categories:

elu

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *