Pühapäeval mõtlesime Kallega pikema road tripi ette võtta ja teisele poole saart Scala dei Turchi randa vaatama minna. Mõtlesime, et sõidame mööda väikseid teid ja näeme seega kohalikku elu ka natuke. Mööda väikseid teid sõitsime esialgu ümber Etna vulkaani (ps, teed ei olnud mitte päris NIIII väiksed nagu just sellel pildil hehe, vaid me peatusime lihtsalt korraks, et pilti teha). Küll aga venis meie teekond oodatust pikemaks. Sõitsime ju mööda väikseid teid sinka-vonka muudkui mägedest üles ja alla ja arvatud ca 2-3 tunni asemel läks meil mingi viis tundi, et lõpuks õigesse linna jõuda. Siis aga olime me alles linnas ja mitte selles rannas kuhu me minna tahtsime ja telefoniaku oli ka kohe otsa saamas (olime google mapsi kaardi offline alla laadinud ja selle järgi sõitnud). Kusjuures me eelmine kord reisil käies võtsime ju gps’i kaasa, oli suht halb, et me selle seekord selle koju olime jätnud (ma ei teagi miks me seda kaasa ei võtnud). Igatahes. Me parkisime korraks linnas, et süüa otsida, aga oli ju pühapäev ja me ei teadnud sellest linnast midagi, nii et ainuke asi mis me leidsime oli mingi magus saiake. Lõpuks mõtlesime, et oleme juba nii kaua sõitnud, et nüüd me peame ikkagi selle ranna ka üles leidma ja seda me ka tegime! Nagu näha jõudsime me sinna sobivalt päikseloojanguks haha. Nojah, ujuma me igatahes enam ei läinud, kuna me teadsime, et pikk kodutee oli ees haha. Küll aga otsustasime me tagasi mööda kiirteed sõita ja see oli palju lihtsam ja me saime kiiremini koju. Jajah, milline seiklus eksole. Vahepeal sinna sõites suutsime mingis suures linnas ära ka eksida, kuna see tee kuhu me kaardi järgi minema pidime oli kinni pandud ja me ekslesime mööda kitsaid ühesuunalisi tänavaid ringi. Lõpuks leidsime õige teeotsa jälle üles ja tagasiteel hoidsime end sellest linnast eemale haha. Lõpetuseks ka veel pilt sellest, kui laiad tavaliselt kõnniteed olid. Juhul kui üldse tänaval kõnnitee olemas oli.